ESINEJAD

Eesti Noored Rootsis

etendusega The Mental State of ‘Eesti Noored Rootsis‘

Eesti Noored Rootsis on noorteorganisatsioon, mis asutati 2019 aasta suvel ja mille eesmärgiks on kokku tuua Rootsi eesti noori.

Mõte koos teatrietendusega esineda on ammusest, aga pandeemia tuli vahele ja see võimalus kadus. Nüüd aga toome Estivalile Rootsi-eestluse teemalise, meie enda lugude põhjal kirjutatud näidendi nimega “The Mental State of ‘Eesti Noored Rootsis’ “ lavastaja Valdo Kase abil. Arutame erinevatel teemadel, kuidas olla noor eestlane Rootsis - nii rõõmsate kui ka kurbade hetkede põhjal. Ootame publikut igas vanuses alates noortematest teismelistest (ülemist vanusepiiri pole), kuid õhtu jätkub noorteõhtuga.

Eesti keeles!

Rahvatantsurühm Virvel

Rahvatantsurühm Virvel koondab Rootsis elavaid rahvatantsuhuvilisi eestlasi ning kohalikke elanikke. Läbi rahvatantsu ja pillimuusika edendatakse eestlaste kultuurielu Rootsis ja tutvustatakse teistele rahvustele ainulaadset Eesti kultuuripärandit.

Rahvatantsu trennid toimuvad kord nädalas neljapäeviti 18:00-20:00 Stockholmi Eesti Majas. Iga semestri alguses toimuvad avatud trennid, kuhu on tutvuma oodatud kõik huvilised ja tulevased rühmaga liitujad.

Stockholmi Eesti Segakoor

Stockholmi Eesti Segakoor asutati aastal 2002 ja tähistas hiljuti oma 20ndat järjepidevat tegevus- ning juubeliaastat. Kooris on u 45 liiget, nii hiljuti Eestist tulnud kui mitmendat põlve Rootsis elavad eestlased, aga ka muu taustaga lauljad. Repertuaaris on olulisel kohal eesti muusika.

Kooril on tavaks esineda Stockholmi eestlaskonna jaoks olulistel üritustel, samuti astub koor iga kevad- ja sügishooaja lõpus üles oma kontserdiga. Mõistagi osaleb koor Eesti üldlaulupidudel. Korraldatakse ka kontsertreise nii Eestisse kui mujale. Alates 2021. aasta sügisest on koori dirigendiks Jaan Seim, kes on ka üks asutajadirigentidest.

Göteborgi Akadeemiline Meeskoor (AK)

Göteborgi Akadeemiline Meeskoor (AK) on Göteborgi ülikooli akadeemiline meeskoor, mis loodi 1919. aastal tollase Göteborgi ülikooli juures. Koor on algusest peale olnud tüüpiline üliõpilaste lauluühendus (nagu Lundi Studentsångförening või Stockholmi Studentsångare), kuhu kuuluvad nii üliõpilased, õpetajad kui ka õppejõud. Repertuaar koosneb suures osas traditsioonilistest Põhjamaade meeskoorilauludest, kuid koor esitab ka värskelt kirjutatud muusikat.

Mitmed laulud on loodud ka otse koorile. Eriline koostöö Põhjamaade sõpruslinnade Bergeni (Studentersangforeningen i Bergen), Turu (Brahe Djäknar) ja Aarhusi (Aarhus Studenter-Sangere) akadeemiliste meeskooridega loodi pärast Teist maailmasõda. Sellest ajast peale on koorid üheskoos laulnud mitmetes "lauljapartiides". Göteborgi Akadeemiline Meeskoor on teinud kaks kontsertreisi Eestisse, esitanud eesti laule ja teinud koostööd ka Tartu Akadeemilise Meeskooriga (TAM). AK-s laulavad kaks tuntud eestlast Aho Rebas ja Hain Rebas. Göteborgi Akadeemilist Meeskoori juhatab alates 2019. aastast Anders Ewaldz.

Mulgi Segakoor

Mulgi segakoor tegutseb aastast 2014, ühendab endas mulke ja mulgimeelseid. Proovid toimuvad Mulgimaa eri paikades ja proovidesse sõidavad inimesed lähemalt- kaugemalt. Repertuaari kuuluvad mulgikeelsed laulud ja Eesti koorimuusika. Koori üheks väljundiks on olnud koostöö Eestlastega maailmas, nii oleme külastanud Saksamaal erinevaid paiku, Kanada ja Peterburi eestlasi. Koor on aktiivne ja võtab hea meelega osa erinevatest sündmustest nii Eestis, kui välismaal. Koori dirigent ja looja on Kristjan Õmblus.

Lastekirjanik Eva Hammer

Juba 21 aastat tagasi tõi elu mind Eestist Kopenhaagenisse. Olles erialalt ja hingelt filoloog, on kirjutamine mulle alati südamelähedane olnud. Ent elades igapäevaselt teises keelekeskkonnas, on eesti keel oma võrratute värvingute ja võimalustega saanud minu jaoks veelgi sügavama tähenduse. Emakeeles kirjutamine on suu(re)pärane viis hoida keel karge ja vaim virge, kasutan oma loomingus rohkelt sõnamänge ja keelekrutskeid. Meie peres on täisealiseks sirgunud kolmkeelne laps. Just poja kasvamise käigus sündisidki esimesed lastele mõeldud luuletused ja jutud, millest üht-teist on aastate jooksul avaldatud ajakirjas "Täheke". Meeleolukaim osa kirjutatust on aga jõudnud kahe raamatu kaante vahele: 2015. aastal ilmus kirjastuselt Sinisukk minu lasteluuletuste valimik "Tirelid ja tiritammed" ning 2022. aastal andis Varrak välja mu lastejuttude ja -luuletuste raamatu "Vigurivändad". Loodan südamest, et kodueesti laste kõrval pakuvad mu raamatud rõõmu ja lugemislusti ka väliseesti noortele raamatusõpradele.

Stockholmi Eesti Huvikool kogupereetendusega Tristan ja Isolde

2006. aastal alguse saanud Stockholmi Eesti Huvikool pakub teiste tegevuste hulgas võimalust õppida eesti keelt läbi teatrimängu. Sügis- ja kevadõppeaastal tegutseb igal teisel pühapäeval Stockholmi Eesti Majas draamastuudio Sirle Söödi juhendamisel.

"Estivalile tulemegi eelmises Suvekodu Suveteatris 10. augustil 2022 esietendunud etendusega "Tristan ja Isolde", mille oleme nüüd kevadel draamastuudios taas üles soojendanud. Tegemist on kogupereetendusega, kus on palju huumorit ja muusikat," räägib lavastaja Sirle Sööt. "Seda armastuslugu ahvatles lavastama Alessandra Cimatoribuse kaunite illustratsioonidega lasteraamat "Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis". On suur rõõm lavastada maailma klassikat eesti keele õppimise eesmärgil."

Etenduse esietendus toimus Suvekodu suveteatris 10. augustil 2022 Metsakodus.

SweedEst Song

SweedEst Song on kuueliikmeline lauluansambel mis on tegutsenud oma praeguses koosseisus umbes viis aastat. Meie oleme Taavo Kask, Taave Sööt Vahermägi, Leane Riiser, Piia Paljak Särlefalk, Maimi Laks ja Ann Arendi. Repertuaar haarab kõike muusikat tervest maailmast.

Lastekirjanik Kaidi Kruus

Mulle on terve elu meeldinud lugusid kirjutada ja illustreerida. Lapsena tegin ise pildiraamatuid ja köitsin neid lõngaga. Pilve teel raamatut hakkasin kirjutama 7 aastat tagasi. Mind inspireeris kirjutama minu poeg. Olime just saanud autismidiagnoosi ja keerulised tunded, mida oli raske hoomata, said väljendust just paberil. Meil kõigil on elus oma tee. Märgates teisi enda ümber lahkusega, muudame selle tee kaunimaks mitte ainult teistele, vaid ka iseendale.

Rootsis elamine on pannud mind varasemast veel rohkem väärtustama eesti keelt ja selle säilitamist. Just selle pärast eelistan kirjutada lugusid eesti keeles. Lapsega rääkides või talle ette lugedes on emakeel alati südamlikum.

Pärimusmuusika trio

Viljandi Kultuuriakadeemia trio koosseisu kuuluvad Hanna Miina Kivisäk (viiul, laul), Helery Kõrvemaa (sopransaksofon, laul) ja Greta Liisa Grünberg (laul, kitarr). Kolm neiut on Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid, kes on aastaks Stockholmi Kuninglikku Muusikakõrgkooli Rootsi pärimusmuusikat õppima tulnud.

Koos samal ajal Stockholmi tulemine ei olnud neil üldse plaanis, aga siin nad nüüd on! Neid kõiki ühendab kirg pärimusmuusika vastu ning soov seda edasi kanda.

Greta Madeleine Gnannt on 12-aastane tüdruk, kelle ema on eestlane ja isa sakslane, aga kes elab hoopis Prantsusmaal. Ta valdab eesti, saksa ja prantsuse keelt ning saab hakkama ka inglise keeles.

Greta õpib elukohajärgses koolis Prantsusmaal ja Stuudiumi kaudu omandab paralleelselt ka Eesti kooliprogrammi Viimsi Koolis. Ta on hetkel kuuenda klassi õpilane, kes huvitub laulmisest, tantsimisest, tsirkuse õhuakrobaatikast, tšellomängust ja leiutamisest. Ta on loonud ise laulu „Armas Eestimaa“ ja kirjutanud ka luuletusi, mis on ilmunud emaga koos välja antud luulekogus „Hetk“.

Greta osaleb Estivali Perefoorumil kus ta räägib just oma kooliteest kahes riigis.

Greta Madeleine Gnannt

Haaslava Meeskoor

Haaslava meeskoor (asutatud 1923) on üks vanemaid ja jätkuvalt täies elujõus tegutsev, sealjuures Eesti üks väheseid maal tegutsevaid meeskoore.

Tänavune aasta on meie laulumeestele vägagi tähenduslik ja tegevusrohke – kogu aasta möödub võimsa juubeli väärika tähistamise tähe all. Terve sajandi kestnud sisutiheda kooritegevuse meenutusena tuuakse juubeliaastal publiku ette kolm suurt ning eriilmelist kontserti, millest igaühe puhul üllitatakse ka koori vastavat tegevusetappi käsitlev kroonikaraamat. Eesti meestelaulu kestmise rõõmustava märgina teeb juubeliaastal meeskooriga tulemuslikku koostööd Ülenurme Gümnaasiumi Noorte Meeste koor, dirigent Kalev Lindal.

Meeskooril on värvikas ajalugu ja sisukas argielu.

Kooris laulavad ühisest musitseerimisest ja heast seltskonnast lugu pidavad muusikasõbrad, kelle motoks on „Üks kõigi, kõik ühe eest!“ Praegu laulab meeskooris stabiilselt 40 jõulises laulueas meest.

Koori mitmekesises käiberepertuaaris on sadakond kooriteost. Rõõmustame, kui tõhusa töö tulemusena jõuab kuulajateni tuumakas ja helikeeleliselt nõudlik muusika ning lustime koos publikuga neile ka vallatumaid lugusid lauldes.

Aktiivse kontserttegevuse kõrval oleme osalenud kõigil üleriigilistel ja kohalikel laulupidudel. Alates aastast 1935 on Haaslava meeskoor ise korraldanud oma üleriigilist margiüritust – „Haaslava meestelaulupäeva“. Igal kevadel kutsume Kurepalu mändide alla meie oma lauluväljakule kokku lauluvennad lähemalt ja kaugemalt, naudime kooslaulmist ning pakume publikule vägeva meestelauluelamuse.

Lisaks tavapärastele suure koori etteastetele lisab sagedasti meie esinemistele värvi kooriliikmetest moodustatud kontsert-topeltkvartett „Väike Punt“. Pillimänguoskustega lauljatest koosnev tantsubänd võimaldab meie esinemisi veelgi mitmekesistada.

Kui koori algusaegadel esineti vähem ning enamasti oma kodulaval, siis riigipiiride avanedes on kontserditegevus oluliselt avardunud. Esinetud on lähemal ja kaugemal, osaletud rahvusvahelistes kultuuriprojektides, võidetud medaleid ja laureaaditiitleid konkurssidel ja festivalidel. Kooril on palju sõpruskollektiive, sagedased on ühised kontserdid ja kohtumised, tihe koostöö on Euroopa Eestlaste kooriga.ˇ

Kalev Lindal,

dirigent aastast 1988.

Evi Lepik

Evi Lepik on sündinud ja üles kasvanud eesti peres Rootsis. Ta sai kodust kaasa ilusa eesti keele mille ta on andnud edasi oma kolmele lapsele ja nüüdsel ajal toetab eesti keele omandamist oma viiel lapselapsel. Lisaks on ta aktiivne eesti kultuuri ja keele alalhoidja Göteborgis. Tema käe all on eesti keelt omandanud sajad eestlased Göteborgis. Ta on endine Göteborgi eesti kooli direktor. Viimased aastad on ta juhendanud väikelaste gruppi Eesti Keeleklubis Göteborgis.

Eviga saad kohtuda Perefoorumil kus ta jagab oma kogemusi.

NUKU koor

Koor sündis 2010. aastal. Koor eristub teistest Eesti kooridest oma lavastuslike kontsertide poolest. Koorilaul kui lugude jutustamine – see on üks meie kunstilisi eesmärke. Oleme aastate jooksul loonud erinevaid kontsertlavastusi ning esinenud nendega lisaks Eesti kontserdi- ja teatrilavadele ka Prantsusmaal Avignoni teatrifestivalil („13 lüürilist rahvalaulu” V. Tormise loomingust), Šotimaal Edinburghis Fringe Festivalil („Kalevipoeg”), Poolas Wroclawis („Arieli laulud” F. Martini, V. Tormise jt heliloojate loomingust).

Väga menukas oli 2021 valminud Siim Aimla kooriteos „Libahunt” Jürgen Rooste tekstile. Koor on koostöös Eesti Kontserdiga teinud kaks kontsertide sarja – „Nukkude laulud” ja „Nukkude laulud 2” – mis koosnesid Nukuteatrile kirjutatud lastelavastuste laulude kooriversioonidest.

NUKU koori teine peasuund on peamiselt kaasaegse koorimuusika esitamine. Oleme osalenud konkurssidel ja võitnud auhinnalisi kohti nii Eestis kui väljaspool Eestit. Muidugi oleme kohal igal laulupeol – kuidas siis teisiti!

Aita Päts Estivali laadal

Aita Päts tegeles 14 aastat eesti käsitöötoodete müügi ja turustamisega peamiselt Rootsis, aga ka naabermaades. Aital oli Eesti Maja esimesel korrusel väike kauplus nimega Estform, kus oli müügil suur valik eesti käsitööd. Aita disainis tooteid nii, et need sobiksid Skandinaavia turule. Oma hulgimüügifirma Trade Est Mölndal AB kaudu käis müük ka teistele kauplustele. Nüüd on sul võimalus Estivali laadal osta firmast üle jäänud tooteid väga soodsa hinnaga. Valikus on linaseid riideid ja tekstiili, puidust nukkusid, sepiseid ning muud nipet-näpet.

Maare Ollin disain

Ühel ilusal päeval võtsin keldris suurema koristamise ette. Kogemata aga ajasin ümber kasti enda ja poja vanade legodega. Hmm... need põrandal laokil jupid moodustavad ju täitsa huvitava graafilise mustri... oleks nagu pilt... äkki teeks pildi nendest? Sai tehtud pilt, sai tehtud teinegi pilt ja veel üks pilt... Äkki teeks ka vahelduseks midagi muud? Midagi praktilise otstarbega? Pliiatsihoidja, lambi, lillepoti või küünlajala? Ühel teisel ilusal päeval saime uue signalisatsiooni. Kohast, kus oli olnud vana juhtimispaneel, vahtisid mind nüüd neli inetut kruviauku. Selline jõllitamine on ju väga ebameeldiv nii et sündiski augu-ja kriimukatja. Aga äkki saaks ka niiviisi köögiriiuli segadust varjata? Teate, igas kodus peab olema vähemalt üks pudi-padi-peitja! Ja võib juhtuda, et avastan veel teisigi hästi hädavajalikke asju, millest meil kõigil õieti alati on puudus olnud, ilma et me seda teadnudki oleks...

Astrid Rajalo Leather Design - rohkem kui lihtsalt aksessuaarid

Kaubamärk loodi 2009. aastal. Disainime ja toodame naturaalsest nahast ehteid ja aksessuaare. Pakume uudsust otsivatele klientidele võimalust täiendada oma garderoobi mõne elegantse või mängulise ehte või aksessuaariga.

Geomeetriline kuju, mida oma elementide loomisel kasutame, võimaldab tajuda ehet kui sümbolit. Sümbol on midagi, mis esindab oma välimuse või olemuse kaudu midagi endast tunduvalt sügavamat ja keerukamat. Näiteks ring tähistab täiuslikkust, igavikku, kaitset ja ühtsust. Ruut seevastu tähistab maist vara, loomingut ja korda.

NIMEKIRI TÄIENEB VEELGI!