ESINEJAD

Eesti Noored Rootsis

etendusega The Mental State of ‘Eesti Noored Rootsis‘

Eesti Noored Rootsis on noorteorganisatsioon, mis asutati 2019 aasta suvel ja mille eesmärgiks on kokku tuua Rootsi eesti noori.


Mõte koos teatrietendusega esineda on ammusest, aga pandeemia tuli vahele ja see võimalus kadus. Nüüd aga toome Estivalile Rootsi-eestluse teemalise, meie enda lugude põhjal kirjutatud näidendi nimega “The Mental State of ‘Eesti Noored Rootsis’ “ lavastaja Valdo Kase abil. Arutame erinevatel teemadel, kuidas olla noor eestlane Rootsis - nii rõõmsate kui ka kurbade hetkede põhjal. Ootame publikut igas vanuses alates noortematest teismelistest (ülemist vanusepiiri pole), kuid õhtu jätkub noorteõhtuga.


Eesti keeles!


Rahvatantsurühm Virvel

Rahvatantsurühm Virvel koondab Rootsis elavaid rahvatantsuhuvilisi eestlasi ning kohalikke elanikke. Läbi rahvatantsu ja pillimuusika edendatakse eestlaste kultuurielu Rootsis ja tutvustatakse teistele rahvustele ainulaadset Eesti kultuuripärandit.


Rahvatantsu trennid toimuvad kord nädalas neljapäeviti 18:00-20:00 Stockholmi Eesti Majas. Iga semestri alguses toimuvad avatud trennid, kuhu on tutvuma oodatud kõik huvilised ja tulevased rühmaga liitujad.

Stockholmi Eesti Segakoor

Stockholmi Eesti Segakoor asutati aastal 2002 ja tähistas hiljuti oma 20ndat järjepidevat tegevus- ning juubeliaastat. Kooris on u 45 liiget, nii hiljuti Eestist tulnud kui mitmendat põlve Rootsis elavad eestlased, aga ka muu taustaga lauljad. Repertuaaris on olulisel kohal eesti muusika.


Kooril on tavaks esineda Stockholmi eestlaskonna jaoks olulistel üritustel, samuti astub koor iga kevad- ja sügishooaja lõpus üles oma kontserdiga. Mõistagi osaleb koor Eesti üldlaulupidudel. Korraldatakse ka kontsertreise nii Eestisse kui mujale. Alates 2021. aasta sügisest on koori dirigendiks Jaan Seim, kes on ka üks asutajadirigentidest.

Göteborgi Akadeemiline Meeskoor (AK)

Göteborgi Akadeemiline Meeskoor (AK) on Göteborgi ülikooli akadeemiline meeskoor, mis loodi 1919. aastal tollase Göteborgi ülikooli juures. Koor on algusest peale olnud tüüpiline üliõpilaste lauluühendus (nagu Lundi Studentsångförening või Stockholmi Studentsångare), kuhu kuuluvad nii üliõpilased, õpetajad kui ka õppejõud. Repertuaar koosneb suures osas traditsioonilistest Põhjamaade meeskoorilauludest, kuid koor esitab ka värskelt kirjutatud muusikat.


Mitmed laulud on loodud ka otse koorile. Eriline koostöö Põhjamaade sõpruslinnade Bergeni (Studentersangforeningen i Bergen), Turu (Brahe Djäknar) ja Aarhusi (Aarhus Studenter-Sangere) akadeemiliste meeskooridega loodi pärast Teist maailmasõda. Sellest ajast peale on koorid üheskoos laulnud mitmetes "lauljapartiides". Göteborgi Akadeemiline Meeskoor on teinud kaks kontsertreisi Eestisse, esitanud eesti laule ja teinud koostööd ka Tartu Akadeemilise Meeskooriga (TAM). AK-s laulavad kaks tuntud eestlast Aho Rebas ja Hain Rebas. Göteborgi Akadeemilist Meeskoori juhatab alates 2019. aastast Anders Ewaldz.

Mulgi Segakoor

Mulgi segakoor tegutseb aastast 2014, ühendab endas mulke ja mulgimeelseid. Proovid toimuvad Mulgimaa eri paikades ja proovidesse sõidavad inimesed lähemalt- kaugemalt. Repertuaari kuuluvad mulgikeelsed laulud ja  Eesti koorimuusika. Koori üheks väljundiks on olnud koostöö Eestlastega maailmas, nii oleme külastanud Saksamaal erinevaid paiku, Kanada ja Peterburi eestlasi. Koor on aktiivne ja võtab hea meelega osa erinevatest sündmustest nii Eestis, kui välismaal. Koori dirigent ja looja on Kristjan Õmblus.

Lastekirjanik Eva Hammer

Juba 21 aastat tagasi  tõi elu mind Eestist Kopenhaagenisse.  Olles erialalt ja hingelt filoloog, on kirjutamine mulle alati südamelähedane olnud. Ent elades igapäevaselt teises keelekeskkonnas, on eesti keel oma võrratute värvingute ja võimalustega saanud minu jaoks veelgi sügavama tähenduse. Emakeeles kirjutamine on suu(re)pärane viis hoida keel karge ja vaim virge, kasutan oma loomingus rohkelt sõnamänge ja keelekrutskeid. Meie peres on täisealiseks sirgunud kolmkeelne laps. Just poja kasvamise käigus sündisidki esimesed lastele mõeldud luuletused ja jutud, millest üht-teist on aastate jooksul avaldatud ajakirjas "Täheke".  Meeleolukaim osa kirjutatust on aga jõudnud kahe raamatu kaante vahele:  2015. aastal ilmus kirjastuselt Sinisukk minu lasteluuletuste valimik "Tirelid ja tiritammed" ning 2022. aastal andis Varrak välja mu lastejuttude ja -luuletuste raamatu "Vigurivändad". Loodan südamest, et kodueesti laste kõrval pakuvad mu raamatud rõõmu ja lugemislusti ka väliseesti noortele raamatusõpradele.

Stockholmi Eesti Huvikool kogupereetendusega Tristan ja Isolde

2006. aastal alguse saanud Stockholmi Eesti Huvikool pakub teiste tegevuste hulgas võimalust õppida eesti keelt läbi teatrimängu. Sügis- ja kevadõppeaastal tegutseb igal teisel pühapäeval Stockholmi Eesti Majas draamastuudio Sirle Söödi juhendamisel.


"Estivalile tulemegi eelmises Suvekodu Suveteatris 10. augustil 2022 esietendunud etendusega "Tristan ja Isolde", mille oleme nüüd kevadel draamastuudios taas üles soojendanud. Tegemist on kogupereetendusega, kus on palju huumorit ja muusikat," räägib lavastaja Sirle Sööt. "Seda armastuslugu ahvatles lavastama Alessandra Cimatoribuse kaunite illustratsioonidega lasteraamat "Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis". On suur rõõm lavastada maailma klassikat eesti keele õppimise eesmärgil."


Etenduse esietendus toimus Suvekodu suveteatris 10. augustil 2022 Metsakodus.

SweedEst Song

SweedEst Song on kuueliikmeline lauluansambel mis on tegutsenud oma praeguses koosseisus umbes viis aastat. Meie oleme Taavo Kask, Taave Sööt Vahermägi, Leane Riiser, Piia Paljak Särlefalk, Maimi Laks ja Ann Arendi. Repertuaar haarab kõike muusikat tervest maailmast.

Lastekirjanik Kaidi Kruus

Mulle on terve elu meeldinud lugusid kirjutada ja illustreerida. Lapsena tegin ise pildiraamatuid ja köitsin neid lõngaga. Pilve teel raamatut hakkasin kirjutama 7 aastat tagasi. Mind inspireeris kirjutama minu poeg. Olime just saanud autismidiagnoosi ja keerulised tunded, mida oli raske hoomata, said väljendust just paberil. Meil kõigil on elus oma tee. Märgates teisi enda ümber lahkusega, muudame selle tee kaunimaks mitte ainult teistele, vaid ka iseendale.


Rootsis elamine on pannud mind varasemast veel rohkem väärtustama eesti keelt ja selle säilitamist. Just selle pärast eelistan kirjutada lugusid eesti keeles. Lapsega rääkides või talle ette lugedes on emakeel alati südamlikum.

NIMEKIRI TÄIENEB VEELGI!